Tagasi Semarangis

Eile saabusin tagasi Sulawesi-reisidelt. Vahelduseks on jälle mõnus paigal olla, Semarang on juba koduseks kujunenud ka. Jõudsin just õigeks ajaks, et headaega soovida neile, kes siin vaid 6 kuuks olid. Natuke kahju, et meid nüüd nii väheks jääb, aga pole hullu (vähemalt sain hunniku uusi riideid, sest kojuminejad jätsid palju asju siia).

Kirjutasin reisides blogi jaoks vihikusse igasugu juttu, aga nüüd olen nii laisk, et üldse ei viitsi seda siia arvutisse kanda... Pilte on ka muidugi palju. Ehk homme jookseb jutt paremini, siis saate palju lugemist.

Nii mõnus on, et saan jälle veidi rutiinsemalt elada. Ma poleks uskunud, aga hakkasin seda taga igatsema. Pidev kehv toitumine ja regulaarse trenni puudumine hakkas tervisele mõjuma vaikselt. Ma ei tahtnud oma elu rännates raskeks teha pideva puuviljade taga ajamisega. Niigi oli ülipalju sebimist. Niiet sõin igasugu muud kraami. Aga mu keha on nii harjunud pidevalt värsket saama, et see mõjus shokeerivalt. Haigeks ei jäänud, aga tundsin end rohkem väsinuna, nahk hakkas kuivama jne. Nüüd saan jälle rõõmsalt joogatama hakata ja puuviljakilosid alla kugistada :). Kuigi nüüd on joogaga tunduvalt raskem. Kui auk jääb sisse, siis polegi nii kerge end jälle uuesti distsiplineerida. Jooksmas saan ka jälle hakata käima.

Kool algab järgmisel nädalal, aga selle koha pealt mul erilist entusiasmi pole. Loodan, et 2. semester läheb veel lõdvemalt kui 1. :).

Luban, et homme alustan siia Sulawesi seikluste kirjutamist. Ma pole enam harjunud arvutis istuma, sest viimased 3 nädalat nägin netti vähe. Tuleb uuesti sisse elada...