Eestimaa

Nüüd on lood nii, et olengi tagasi Eestis. Jõudsin 19. juuni õhtul. Tahtsin rahulikult kohaneda ja tsivilisatsiooniga harjuda, selle pärast ei andnud ka kohe kõigile teada, et kodus olen.

Olen igati õnnelik, et aasta Indoneesias veetsin, see oli tõesti tore kogemus. Aeg seal oli täpselt nii pikk kui vaja ja nüüd oligi õige aeg Eestisse naasta.

Vaieldamatud lemmikud Indonesias olid mulle kosed (ja nende all ujumine), mäed (ja neil ronimine) ja muidugi ägedad puuviljad. Lisaks veel miljon asja, mida ei viitsi ülesse lugeda.

Nüüd saan nii hästi aru kui väike Eesti ikkagi on. Tulin lennukiga Stockholmi poolt ja lendasime madalalt üle Saaremaa-Hiiumaa ja poole mandri-Eesti ja sealt ülevalt vaadates nägi eriti hästi, et meie maa on tegelikult lihtsalt üks suur küla pluss palju metsa. Aga see ongi tore ja armas :). Kohe kui lennukist maha tulin tundsin seda nii head ja värsket Eesti õhku. Isegi kesklinnas on meil õhk külaltki puhas ja täis looduse lõhnu. Ja Nõmmel on muidugi eriti hea. Ka Indoneesias on palju metsa ja puhast õhku, aga samas on seal ka palju suuri ja räpaseid linnu, niiet pole ikkagi võrreldav.

Telegatsioon Semarangi lennjaamas. Teised sõbrad olid kõik juba mööda Indoneesiat ringi rändamas ja mõned juba ka kodudes tagasi.

Blogi kirjutada oli tegelikult tore, võibolla hakkan seda isegi igatsema :).

Tagasi tsivilisatsioonis

Nuud siis olen Vipassana laagrist tagasi. Vaga huvitav kogemus oli ja hoopis teistsugune kui ma oskasin arvata, olen taitsa rahul.

Aga tagasi joudes avastasin, et mu arvuti on otsad andnud kahjuks, lihtsalt enam ei vota pilti ette. Ma ei hakka siin sellega enam massama ja Eestis tagasi olles viin parandusse. Niiet nuud siis kasutan korra sobra arvutit, seeparast pole ka tapitahti.

Vipassana kohta voin nii palju oelda, et see tehnika toob vagagi jalad maapinnale ja rohkem reaalsusesse (muidu voiks ju oodata, et meditatsioonilaager voib katuse soitma viia). Raakimata olemine oli lihtsam kui voiks arvata, aga puhkusest oli asi kaugel. Selline too kais paevad labi, et vottis paris labi. Hommikul 4.00 aratus ja 21.00 magama. Vahepeal 10h meditatsiooni pausidega vaid soogiks ja veidi sirutamiseks. Ikka jube raske oli, aga andis kull tulemusi. Ma voin Eestis hiljem soovijatele pikemalt raakida, ei viitsi siin vooras arvutis suurt romaani kirjutada.

Varsti juba Eestis naeme! :)