Tänase päeva päästis batika tund. Sellel semestril teeme 2
suurt tööd (2mx1,5m). Mul on juba igasugu ideid ja mõtteid. Ootan
kannatamatult, et saaks juba kangad ostetud ja peale hakata. Aga kõik teised
tunnid ei ole üldse motiveerivad. Nad ei oska siin koolis meiega midagi peale
hakata ja alati kukub välja nii, et me oleme kõigile õpetajatele peavaluks.
Sest nad üritavad meile indoneesia õpilastest eraldi tunde teha ja eriprogramme
välja mõelda. Aga see ei tule eriti hästi välja. Kõik on organiseerimata ja
meile jääb lihtsalt mulje, et kõigile oleks lihtsam kui me tundides ei käiks...
Parem oleks kui liituksime lihtsalt juba olemasolevate loengutega kohalikele,
aga me ei ole keeles veel nii head, et piisavalt aru saada asjadest. Ühesõnaga
on see üks suur naljanumber. Nad tahavad välisüliõpilasi siia, et siis end
ägedama ja moodsama ülikoolina näidata. Teise semestri lahendan endale nii, et
keskendun lihtsalt batika tegemisele ja keele.
Ühiskondlik töö algkoolis tundub mulle jube hirmutav. Aga
sellega katsun ikka hakkama saada. Vähemalt ei pea ma sinna klassi ette üksi
minema, oleme Luciaga kahekesi.
Et postitus veidi positiivsem oleks, panen teile loomapilte :)
Et postitus veidi positiivsem oleks, panen teile loomapilte :)
Kas need kummiloomad laes on gekod? Kas see lennuki moodi asi vörgus on ämblik ise vöi tema saak! Roheline matikas on vist keegi palvetaja?
ReplyDeleteHead batikaseerimist!
Kas saad need kangad koju kaasa?
Laes on sisalikud (gekod on vist suuremad ja värvilised?), võrgus on ämblik ise ja roheline on jah palvetaja ritsikas.
ReplyDeleteBatikatööd saan ikka kaasa võtta. Võibolla ostan vastavad vahendid ka kaasa, et siis Eestis susserdada :)
See batikavärk meeldiks mullegi. Olen nõus koolitust saama või siis kutsun sind sünnipäevale ja saan kingituseks ilusa batikakanga :)
ReplyDelete