Olen igati õnnelik, et aasta Indoneesias veetsin, see oli tõesti tore kogemus. Aeg seal oli täpselt nii pikk kui vaja ja nüüd oligi õige aeg Eestisse naasta.
Vaieldamatud lemmikud Indonesias olid mulle kosed (ja nende all ujumine), mäed (ja neil ronimine) ja muidugi ägedad puuviljad. Lisaks veel miljon asja, mida ei viitsi ülesse lugeda.
Nüüd saan nii hästi aru kui väike Eesti ikkagi on. Tulin lennukiga Stockholmi poolt ja lendasime madalalt üle Saaremaa-Hiiumaa ja poole mandri-Eesti ja sealt ülevalt vaadates nägi eriti hästi, et meie maa on tegelikult lihtsalt üks suur küla pluss palju metsa. Aga see ongi tore ja armas :). Kohe kui lennukist maha tulin tundsin seda nii head ja värsket Eesti õhku. Isegi kesklinnas on meil õhk külaltki puhas ja täis looduse lõhnu. Ja Nõmmel on muidugi eriti hea. Ka Indoneesias on palju metsa ja puhast õhku, aga samas on seal ka palju suuri ja räpaseid linnu, niiet pole ikkagi võrreldav.
 |
| Telegatsioon Semarangi lennjaamas. Teised sõbrad olid kõik juba mööda Indoneesiat ringi rändamas ja mõned juba ka kodudes tagasi. |
Tore, et tagasi oled ja aastaga rahule jäid!
ReplyDeleteAga kes ütles, et sa Eestis olles enam blogida ei tohi? Palun kirjuta ikka edasi, mul põnev lugeda :)
P.S. delegatsioon on d-tähega, ei saa norimata jätta :P
Tere tulemast, kallis Mirjam!
ReplyDeleteMuidugi pea blogi edasi, hoiab mälu värske ja oled meile palju lähemal.
On ikka soe suvi tulnud! See on Sulle kingituseks, et yleminek ei oleks liig järsk.
UJUMA!
Ega mul siin Eestis nii palju kirjutada ju pole, aga eks näis. Annan teile kindlasti teada kui otsustan jätkata :). Hetkel on mul selline periood, et ei viitsi eriti arvutiga tegeleda, nii palju muud huvitavat on.
ReplyDeleteIlmad on tõesti mõnusad, tulime just tagasi Lõuna-Eestist Ivo juurest Jaanipäevalt. Väga tore oli, lähinädalatel võiks Saaremaale ka jõuda