Pulm

Täna käisime ühe oma õppejõu pulmas. Mõtlesime, et traditsiooniline Jaava pulm võiks olla väga põnev näha, aga parakuläks see reis meil küll veidi nihu. Pulm toimus Semarangist 4h teekonna kaugusel, niiet 8h kulus täna kokkulitsutult minibussis kössitades ja higijugasid nautides. Suutsime pulma pool h hiljaks jääda ja seega magasime algusetseremoonia maha, mis oleks ilmselt olnud enam-vähem ainuke huvitav osa peost. Käisime pruutpaari kätt surumas ja siirdusime sööma. Toit oli suhteliselt keskpärane. Istusime ja sõime tunnikese, ütlesime pruutpaarile headaega ja lahkusime juba... Pidu iseenesest kestiski vaid 3h: alguses on väike tseremoonia, siis käesurumised, seejärel söömine + vaba aeg ja siis minnaksegi koju. Mingit alkoholi siin pole ja pralleks pidu ei lähe kunagi, sest moslemitele on meelemürgid keelatud. Külalisi on alati väga palju (täna oli u 1000 inimest), sest kutsuma peab kõik sugulased, naabrid, sõbrad, tuttavad ja muud tegelased. Muidu võib ju keegi solvuda. Parim osa pulmast olid pruudi ja peigmehe uhked kostüümid (need olid tõesti traditsioonilised Jaava riided). Kohalikele on pullmades käimine pigem kohustus. Neid toimub tihti, nad on suhteliselt igavad ja ära ei saa öelda, sest see rikuks sõbralikke suhteid. Sotsiaalkultuuri üpetaja rääkis ka, et asi on tänapäeval veidi käest ära läinud ahnuse tõttu. Tavaliselt kingitakse siin pruutpaarile ümbrikuga raha. Tihti kutsutakse just seetõttu palju külalisi, et rohkem raha saada ja nii võib isega peale pidu kasumisse jääda. See muidugi pole küigi puhul nii. Ja nt mesinädalaid siin ka tavaliselt ei peeta. Peale pulmi läheb uus paar lihtsalt oma uude koju ja alustab tavalist elu. Abiellutakse siin võimalikult noorelt, niiet nt 24-aastane üksik neiu on juba kohalike arust kahtlane. Ideaaliks on võimalikult noorelt ja kiiresti pere luua, paikseks jääda ja elu kindlale rajale saada. See on ka põhjus, miks siinsed noored eriti ringi reisimisega ei tegele (enamus pole isegi enda riigis eriti palju näinud). See lihtsalt pole prioriteetne.