kuidas aru saada, et oled Indoneesias liiga kaua elanud

Olen nüüd juba 6 kuud Indoneesias olnud ja see on paraamatult oma jäljed jätnud. Ärge imestage kui ma siis Eestisse tagasi tulles imelikult käitun :).

 

Kui vastad jaatavalt vähemalt pooltele järgnevatest punktidest saad aru, et oled juba liiga kaua Indoneesias elanud:

1. Kui juhtub, et leiad kusagilt lääne stiilis WC (mis on suhteliselt ebatõenäoline) siis esimese hooga ei tule meelde kuidas seda kasutada.

2. Usud, et on täiesti normaale (või vähemalt talutav) näha restoranis laudade vahel rotte jooksmas.

3. Nähes mõnes filmis parempoolset liiklust mõtled esimese asjana, et miks kõik valel pool teed sõidavad.

4. Arvad, et on normaalne figureerida vähemalt kolme indoneeslase (keda sa absoluutselt ei tunne, heal juhul oled neid korra põgusalt kohanud) Facebooki profiilipildil. Ja vähemalt üks neist piltidest omab allkirja: „Mina ja minu parim sõber“.

5. Sa hüüad „Apa?“(„Mida?“) kui ei sa aru, mis sulle just öeldud on.

6. Vähemalt pooled su laused ja kõik sms-d algavad (ja tihti ka lõpevad) sõnaga „Jee“ . Millegagi nõustudes kasutad väljendit „Ou jee“. Kusjuures vastus „Jee jee“ koos peanoogutusega indoneeslase poolt tähendab väga tihti, et nad tegelikult üldse ei saanud aru, mida sa just ütlesid, aga lihtsam on teeselda nõustumist. Ka mühatus „Mkmm“ tähendab jaatust. See tekitas algul palju segadust, sest Eestis on see ju eitus.

7. Sa kasutad palju sõnakordusi nagu „Lets go walking-walking“ . Indoneesia keeles on see väga levinud ja muudab sõna tähendust. Nimisõnade mitmus saavutatakse ka sõnu kahekordistades (nt anak-anak = laps-laps e lapsed).

8. Sa arvad, et see on täiesti normaalne:

9. Usud tõsimeeli, et tavaline mootorratas on kõigist autodest kiirem. Mis siinsete teeolude juures ongi tõsi.

10. Oled veendunud, et mootorratta parkimine elutuppa on normaalne.

11. Kui temperatuur langeb alla 30C hakkad vinguma, et on liiga külm ja paned jope/kampsuni selga. Kui kraadiklaas näitab alla 25C lisanduvad villased sokid.

12. Arvad, et on normaalne ja ainuõige käia riietega ujumas. Bikiinedaga randa minek tundub  täiesti mõeldamatuna.

13. Tänaval bulet nähes hüüad automaatselt „bule!“ ja jääd imestunult vahtima.

14. Arvad, et iga paari päeva tagant esinevad elektrikatkestused on igati normaalsed.  (Meil pole niikuinii nt vannitoas valgustit, sest keegi pole viitsinud seal pirni vahetada. Enam pole mõtet ka, sest kõik on juba ära harjunud. Laes on auk, kust veidi valgust immitseb).

15. Arvad, et selline riietus on formaalsuse tipp:

16. Arvad, et see on normaalne viis reisimiseks: 

Istud logus minibussis koos 13 inimesega (istekohti on 8). Pagasis on mitu kasti duriane (troopilised puuviljad, mis haisevad lihtsalt kohutavalt. Kõik indoneeslased armastavad ja kõik turistid vihkavad neid). Raadio üürgab imalaid indoneesia armastuslaule nii kõvasti, et oma mõtteid ka ei kuule, kusjuures bussijuht laulab kogu hingest kaasa. Kui muusikas veidi vaiksem koht tuleb, kuuled kuidas kaasreisijad arutlevad sinu välimuse, olemuse ja eluloo üle (see, et nad sinust tegelikult midagi ei tea ei muuda midagi, hea fantaasiaga memmeke suudab paaritunnise sõidu ajal sulle terve uue elu välja mõelda ja siis seda veendunud näoga teistele edasi rääkida). Bussijuht kimab nii kiiresti kui saab, hoolimata kitsasest/augulistest/käänulistest mägiteedest.

PS. Kui ka viimase punkti suudad silmagi pilgutamata läbida, siis oled jäädavalt ja alatiseks indoneesiastunud ning  tagasiteed normaalsete inimeste ridadesse enam pole (või siis oled lihtsalt üks tuim tükk). Minu level veel nii kõrge pole, aga punktid 1-15 on juba tavalised.