Hari raya qurban

Reedel oli moslemitel suur tähtpäev, hari raya qurban. See on tänupüha ja üks kahest olulisemast  igaaastasest pühast moslemitele (teine on ramadan, kui kuu aega paastutakse). Juba neljapäevaõhtul hakati agaralt mošeedes palvetama (normaalne on 5 lühikest palvet päevas) ja lasti kuskil kolmeni öösel välja. Ja siis 4.30 hommikul alustati uuesti. Ja see muidugi on väga lärmakas palvetamine, iga mošee on varustatud valjuhääldiga ja alati palvete ajal kostub sealt esijoriseja hääl (meie kodus ka järgijorisejate hääl, sest elame mošeest kohe üle tee). Niiet neljapäeva õhtul uinusin araabiakeelsete salmide saatel ja reede hommikul ärgates kuulasin edsai. Minu arust oli see hea uinutav soigumine ja magasin väga hästi, aga paljud buled meie tänavalt nii ei arvanud. Hommikul vara algasid õudusstseenid. Moslemid ohverdavad sel päeval oma tänu väljenduseks veiseid ja kitsi. Mina pole varem selliste tapmistega otseselt kokku puutunud, niiet see ei olnud mulle kerge. Ma ei julgenud hommikul välja vaatama minna seda hetke kui kõrid lõhki lõigati, aga piilusin vahepeal rõdult. Siin näete rippumas kitsekest... (ähmane vaade rõdult)

Veidi hiljem, kui söandasime välja minna, oldi juba usinalt ametis nülgimise ja tükeldamisega. Meeste töö oli loomade tapmine ja nülgimine, naised tükeldasid. Traditsiooniliselt jagatakse sel päeval saadud liha laiali kerjustele. Aga kuna meie külas neid pole, jagati liha laiali kõigi kohalike elanike vahel. Siin mõned pildid, mis võibolla nõrganärvilistele ei sobi:

(tagaplaanil paistab ka minu kodu värviline esisein):

Kell 9 hommikul süitsime külla ühe õppejõu poole, kes tahtis meile veidi rohkem hari raya qurbanit tutvustada. Sinna jõudes viis ta meid vaatama ka sealse lähima mošee ees toimuvaid tapatalgusid. Sealne ettevõtmine oli suuremgi kui meie kodus, ohverdati 11 veist ja veel rohkem kitsi. Ka seal nägime vaid  protseduuride lõppjärki (õnneks). Kõige hullem oli sealne hais, hunnikutes toorest liha soojas päikese käes. Ime, et keegi meist ei minestanud. Veel mõned jubedad pildid:

Aga tegelikult on selline lehmakeste/kitsede tapmine tunduvalt kenam kui see, mis toimub tapamajades. Vähemalt said nad enne seda saatuslikku päeva ilusti ja õnnelikult elada. Kiud siiski jõle vaadata. Nii mõnigi jättis hiljem lõunalauas värske šašlõki söömata... Hiljem tõid muidugi ka nqabrid meile kuhjaga riisi ja liha. Riis oli hea vähemalt. Nad teevad siin lisaks tavalisele riisile ka sellist, mis on rohkem mkleepuv ja tükkis ning see on rullitud banaanilehtede sisse.

Õppejõu maja oli väga uhke ja luksuslik ja selle ees kasvas neli (!) mangopuud. Peale toore liha mägesid ja hullu lehka tunduvad need mangod lihtsalt ime-imelised :). Kui panna inimese ette kõrvuti selline mangokobar ja hunnik toorest veist, siis arvatavasti valiks igaüks mangod... (või ei? Mina igastahes valiksin mangod ilmselgelt). Ja muide, siin on mingi miljon eri liiki mangot. Olen proovinud u 5 erinevat siiani.

 
Ja need puud on vaid 5a vanad, aga juba hiiglasuured (pilt on tehtud rõdult):

Reedel oli ka meie sõbra Eruli sünnipäev, niiet korraldasime talle õhtul üllsatuspeo meie pool. Sõime liiga palju... aga muidu oli tore.