Elekter, planktonikosmos

Siin Indoneesias on täiesti tavaline, et elekter kaob aeg-ajalt ära. Kuna vihmahooajal on mitu korda nädalas suured äikesetormid, siis ilmselt lööb välk pidevalt kusagile juhtmetesse. Aga eile oli ainult väike vihm, tormi polnud ollagi, ja ühel ilusal hetkel kadus elekter lihtsalt ära (muidugi mitte ainult meie majast, ikka tervest linnaosast. Siin läheb alati korraga ikka väga suurelt alalt). Täiesti lambist minu arust. Kuna just hakkas pimedaks ka minema, ei olnud nagu midagi teha. Istusin niisama rõdul, sõin mangosid ja vahtisin pimedat/tühja/vaikset tänavat. Ja siis ma proovisin ette kujutada, mida ma teeksin kui elekter tagasi ei tulekski. Kogu aeg ju räägitakse ulmejutte 2012 detsembri kohta, et kuidas siis maailm pimedusse mattub, elektrit pole jne. Mingist artiklist lugesin, et praegu on algamas suured päikesetormid ja mis kõik veel. Nali najaks, aga oleks ikka hull lugu küll kui päriselt ka selline katastroof toimuks... Vähemalt on minu praegune asupaik parim koht, mida ma selliseks olukorraks ette oskan kujutada. Siin pole kütteprobleeme ja toit kasvatatakse ka enamasti lähiümbruses. Ja minu maja on linna servas, rohkem küla moodi kohas, ja see oleks kindlasti mugavam kui kesklinnas. Ly sai juba ka juh Ameerikamaal elu ilma elektri võludeta katsetada.

Normaalsetest juttudest niipalju, et eelmine nädalavahetus käisime rannas. Läksime väikesele saarele minilaevaga, jäime sinna ööseks ja hommikul sõitsime tagasi. Mõtlesin, et peaks ikka proovima vähemalt korra elus rannas tähistaeva all ööbida. Läksime seekord väiksema seltskonnaga, 2 olid indoneesia sõbrad ja kolm darmasiswast. Nii oli tunduvalt mõnusam. Ma ei suuda täiesti nautida suure karjaga ringi liikumist, võiks ikka olla alla kümne inimesi. Tegime lõket ja kõik oli tore, ainult et magada ma küll ei saanud minutitgi. Süüdi olid sääsed. Kusjuures neid ei olnudki eriti palju, aga juba ühest piisab, et kogu üritus ära rikkuda. Proovisin end magamiskoti siise ära peita, aga siis oli nagu kasvuhoones ja see on sama hull kiu sääskede all. Niimoodi võitlesin mõned tunnid ja siis otsustasin lihtsalt ujuma minna magamise asemel. Ja see oli nii võimas kogenus. Kas te teate sellist imelooma nagu plankton? Mina nägin neid seal meres esimest korda ja see on nii ilus. Öösel nad helendavad ja kogu meri on neid täis. See oli nagu tähistaevas, aga meres ja ma ujusin seal sees. Pluss päris taevas üleval oli ka ülimalt selge ja täis tähti. Ujusin nagu kosmoses :D. Suplesin kuni päikesetõusuni ja natuke veel peale. Kui ma oleksinö ilusti maganud, poleks ma sellist öist ujumist ette võtnud. Niiet olin küll väsinud, aga väga õnnelik.

Nii me magasime (3 inimest viiest isegi magas):

Ka kodus tekkis viimasel ajal liiga palju moskiitosid. Päeval pole probleemi, siis on neile liiga palav, aga nad tulevad alati öösel ja äratavad ülesse. Niiet hankisin endale sääsevõrgu. Poes oli ainult 1 eksemplar, selline tõeline roosa printsessibaldahhiin. Niiet nüüd magan roosamannas.

Homme läheme jälle parvetama (ma siiski pole kindel, kas see on õige sõna raftingule). Seekord suuremale ja vingemale jõele Wonosobos.