Huvitav on see, et praeguseks olen juba siinse eluga päris ära harjunud. Tundub täiesti normaalne, et ma kusagil indoneesia tänavatel jalutan, imelikku toitu söön, pidevalt on palav jne. Oleksin siin juba nagu kuid elanud. Või isegi kauem. Vannituba pole mulle juba ammu enam mingi probleem. Ka igasugused putukad kodus on juba peaaegu normaalne. Prussakat olen köögis näinud vaid korra (ja seda on väga vähe), aga sipelgaid on kõik kohad täis, sest meil pole külmikut veel. Tagaust köögis hoiame tavaliselt lahti, et rohkem õhku oleks ja sealt jalutavad u 10x päevas mööda paar hanesid. Üldse igal pool tänavatel jookseb vabalt ringi kukki ja kanu. Kahjuks oleme paar korda näinud köögiukse taga ka rotti... ja Marton väitis, et ükskord oli ta juba toas. Sellega ma veel leppinud ei ole. Väga palju on meie majas sisalikke. Selle üle tuleb olla õnnelik, kuna nad söövad prussakaid ja moskiitosid. Palavus ei ole tegelikult kõige hullem. Pigem on ebameeldiv see, et siseruumides kasutatakse konditsioneeri liiga usinalt (tihti hakkab koolis lausa külm ja eriti hull lugu on kinosaalis). Riietumise koha pealt olen juba peaaegu nagu indoneeslane. Praeguseks tundub juba mullegi, et ebanormaalne oleks tänaval käia maika ja lühikeste pükstega. Muidugi ma tegelikult arvan, et siinses kliimas peaksid kõik paljalt ringi jooksma, aga üldine arvamus õigest ja valest on varmas külge hakkama. Panin tähele, et paar korda kui nägin tänaval meie tüdrukuid paljaste õlgadega, oli minu esimeseks reaktsiooniks, et kuidas nad küll nii kodust väljusid. Veider. Pean väga oluliseks elada võimalikult kohalike moodi. Seda nii austusest nende kultuuri vastu kui ka selleks, et endal lihtsam oleks. Kuigi valge inimene jääb siin alati teistsuguseks, täielik sulandumine ei ole kuidagi võimalik.
Eile oli meil keraamika tund. Me halasime veidi, et miks meil on nädalas vaid üks käsitöö-alane tund (batika) kui me siiski tulime sellele erialale õppima. Seepeale muudeti gamelani tund keraamikaks. Tegime roose. Kannan pildil ka oma uut kleiti, mille ostsin üleeile. See on väga ilus, aga paremat pilti pole.
Teisipäeval oli meil tantsu tund. See oli tunduvalt toredam kui ma ennem arvasin. Õpime esimeseks ühe traditsioonilise Semarangi tantsu.
Eile sõin sayur lodeh`t (köögiviljad kookoses). Ja see on kindlalt üks parimaid asju, mida siin maitsnud olen.
Eile maalisin ka enda toa seinale suure pildi. Fotole see hästi ei jäänud, aga midagi ikka näete.
Käisime mõned korrad söömas ühes restoranis kodu lähedal ja nüüd seisab seal seinal meist raamitud pilt...
Umbes nädal tagasi värvisime majas seinu:
Vähemalt töökad eesti naised värvisid...
Ja lõpetuseks, niimoodi transporditakse Indoneesias koolilapsi:
Kleit on ilus, sein on ilus ja koolibussid ägedad.
ReplyDeleteRotid on rõvedad, ma loodan, et sa ei pea nendega suhtlema.
See koolibuss ei ole ikka normaalne! Vaatasime Maxiga koos seda pilti. Ta oli sellest pildist vaimustuses, aga ei suutnud mitte kuidagi uskuda, et tegemist on koolibussidega :D Aga noh, samas on ehk okei, maailm on ju ülerahvastatud...
ReplyDeleteKleit on ilus jah, kahju, et pead seda kampsuniga varjama :) Ma käin ameeriklaste meelest ka liiga paljalt riides, meil nad siin ju nii kombekad kõik, haha.
(aga ma ei ole nii tubli ja kohanduv nagu sina, mul on nimelt pohhui :)
DeleteLy, ega see ei ole tegelikult koolibuss. Nad ei sõida nii iga päev kodust kooli ja tagasi. Antud juhul oli tegu ekskursiooniga basseinide juurde, kus meiegi käisime.
DeleteAga riietuse osas mul pohhui pole, sest tunnen, et see on oluline (isegi kui on naeruväärne. Kui tahame naabritega hästi läbi saada ja mitte intriige tekitada, tuleb nende normidele vastu tulla. Vaikselt muidugi siinsed keelud vähenevad, kuna ka indoneesia noored ei taha olla nii piiratud. ja üldiselt võivad kohalikud endale veidi rohkem lubada kui meie riietuse osas. Sest meile pööratakse niikuinii liialdatult tähelepanu.
Aga tegelt tahaks kleidist ikka korralikumat pilti ka:) No ja siis need köögiviljad kookoses tunduvad ka kuidagi väga isuäratavad, kuidas neid tehakse?
ReplyDeleteKleidist vb hiljem teen siis parema pildi. Aga mul pole õrna aimu ka, kuidas sayur lodeht tehakse..
DeletePalun siis fotosid kodus ringi jooksvatest loomadest-putukatest ka!
ReplyDeleteNing nii tore, et olen sulle remontimise põhialused külge kasvatanud :)
Tervisi Orissaarest! Tegime Elo ja Meelisega Palju öunamahla. Ilusat sügist, vöi on seal kevad?
ReplyDeleteOlen kade! Tahan ka õunamahla teha ja juua! Eelmisel aastal oli nii tore...
DeleteSiin ei ole ei sügist ega kevadet tegelikult. Praegu kestab veel kuiv aastaaeg ja millalgi novembris hakkab vihma hooaeg. Temperatuur on püsivalt 30 C ringis terve aasta.
DeleteÕunamahla jooksin küll hea meelega :). Kui peaksite emmega mulle külla tulema, võite ju mahla veidi kaasa tuua? Kui lennukisse saab seda võtta (ungari poisil õnnestus küll lennukiga siia tema kohalikku alkoholi smuugeldada...)