Batika ja Prambanan

 Kirjutasin selle jutu tegelikult 28.09.12

Täna käisime kooli poolt organiseeritud väljasõidul Solos ja Yogyakartas. Batika õpetaja viis meid batika muuseumisse ja vabrikusse ning hiljem Prambanani templitesse. Väljasõit oli kell 6 hommikul, mis on ilmselgelt liiga vara. Aga sellisel ajal on tegelikult siin kõige mõnusam temperatuur (selle pärast ärkavad enamus indoneeslasi kell 5 hommikul ja ka kool algab tavaliselt juba kell 7). Pidin lausa kampsuni selga panema kui kooli jalutasime. Homme on äraatus jälle kell 5, sest sõidame nädalavahetuseks randa.

Batika muuseumis oli väga äge. Kahjuks väljapanekutest pilte teha ei tohtinud, aga sain mõned kaadrid käsitööliste kojast.

Kõigepealt joonistatakse muster paberile ja siis kopeeritakse see pliiatsiga kangale:

 Siis kaetakse kuuma vahaga need kohad mustrist, kuhu värv ei tohi sattuda (katad ühe osa ja värvid 1. värviga, siis katad ka selle osa ja värvid 2. värviga. Niimoodi iga tooniga eraldi).
Vaha võib kanda kangale kas pliiatsimoodi tilgutiga (chanti) nagu siin:

 Või siis vasest templitega (see on kiirem moodus). Naised tegid peenikest tööd chanti`ga ja mehed töötasid templitega. Seda seepärast, et naised on kannatlikumad ja saavad detailidega paremini hakkama :).

Ma ei jõua ära oodata, millal ise saan sellist kunsti proovida. Peamegi juba kavandit joonistama hakkama, aga esimene töö tuleb väike (30x30 cm). Järgmine semester meisterdame ilmselt ka suure kanga.

Batika on Indoneesia kaubamärk. Kõik kohad on selle mustritega riideid ja muud kraami täis (muidugi enamus on masinatega tehastes prinditud, puhast käsitööd nii palju ei leia). Ostsin endale täna Solo batika turult temaatilise koti ja kleidi (ka masintrükitud). Juba varem soetasin endale suure batika mustriga kangatüki voodilinaks, ka see on üliilus. Indoneeslased loevad kõige pidulikumaks ja formaalsemaks riietuseks batika kangast rõivaid. Algul ei saanud ma aru, miks kõik suured ninad ja kooliõpetajad selliste kohalike hawai särgi vastetega ringi tatsavad. Aga eks see on iga kultuuri otsustada, mida nad pidulikuks peavad. Ka pingviini-ülikond on tegelikult koomiline ju. 


Batika särgid (lähevad formaalsete riiete nimekirja):

Batika turg Solos:

 Minu batika mustriga voodilina (kangas):

Uus kott batika mustritega lappidest:

Prambanani templid moodustavad suurima hindude templikompleksi Indoneesias. Kunagi oli seal sadu väikeseid ja suuremaid pühakodasid, nüüdseks on aga maavärinad, vulkaanipursked ja inimesed suure osa hävitanud.

Ja ausalt öeldes olin Prambanani jõudes päris šokeeritud. Seda selle pärast, et see koht on täielik turistide meka ja terve siin veedetud aja jooksul pole ma veel nii suurt kommertslikkust kohanud. Asub see koht Yogyakartas, mis ongi välismaalaste poolt palju rohkem külastatud kui Semarang. Kõik kohad olid täis tüütuid müügimehi ja kõikvõimalikke raha väljapressimisvõimalusi. See rikkus kogu ilusa templikompleksi ära. Pluss muidugi hinnad olid ka jube kõrgeks aetud. Ma eelistan igal juhul turistide poolt vähem külastatud piirkondi. Hetkel olen küll õnnelik, et istutasin end Semarangi, mitte Yogyakartasse (mis oli mul teiseks valikuks pandud). Minu linnas ei ole turiste peaaegu ollagi ja seetõttu on inimesed palju siiramad ja võtavad meid paremini omaks.

Aga templites meeldisid mulle väga kividesse kraveeritud kujud/lood.

See koletis on Gala, aja deemon. Ta sümboliseerib hindudele aja kõikvõimsust ja lõplikkust:

Kolm peamist templit on pühendatud Brahmale, Shivale ja Vishnule. Hävitaja, looja ja kaitsja. Hävitaja tempel on kõige suurem, sest hindud usuvad, et kurjuse maatasa tegemine on kõige olulisem.

Kõik templid on kaetud erinevate graveeringutega, mis kujutavad hindude legende.