Ma pole nüüd jõudnud ammu kirjutada, sest pidevalt on nii palju tegemist. Veel pole mul õnnestunud ka koju netti saada. Sain küll ühelt tuttavalt netipulga,aga millegipärast see tööle ei hakanud... Ehk leian varsti lahenduse

Üldiselt lendab aeg siin väga kiiresti. Ja kuna indoneeslased täpsust eriti ei armasta, tuleb pidevalt midagi oodata või plaane ümber teha. Sellega tuleb lihtsalt harjuda. Isegi sõna homme tähendab indoneesia keeles "millalgi umbmäärases tulevikus".

Olen nüüd mõned korrad teinud siin joogatunde. Nii, et ma ise teen ka harjutusi ja teised teevad koos minuga. Meie darmasiswa grupist on nii mõnigi joogast väga huvitatud ja nii on ka mul endal rohkem motivatsiooni. Oleme teinud seda kell 7.00 hommikul enne kooli. Siis pole nii palav ja hiljem pole kunagi aega ka. Arvan, et ühine jooga saab siin harjumuseks, kuna kõigile väga meeldib. Niiet ashtanga mul Indoneesias unarusse ei jää :).

Panen siia  mõned pildid naabrilastest. Õpetasime Tiinaga neile põdra maja laulu (sest nad koguaeg nõuavad, et me midagi laulaksime ja ei saa aru, et mõni inmene ei ole eriti hea laulja. Nad ise laulavad kõik ülihästi ja kogu aeg). Lapsed õpetavad meile indoneesia keelt ja meie neile inglise keelt :). Hea diil.

Naabrimemmeke ja lapsed on siin palvetamisriietes. Nad tulid just mushollah`st õhtuselt palvelt:

 Tüdrukud sõidavad kooli:

Üks meie keeleõpetajatest:

Keele õppimine siin on tegelikult väga huvitav. Ma pole varem kunagi pikemalt välismaal elanud, niiet see on mulle uus kogemus. Iga päev õpid mõned uued väljendid/sõnad. Kõikjal ümberringi räägitakse tundmatut keelt ja iga päev saan juba veidi rohkematest sünadest aru. See on nagu keele-sudoku ajus :D. Mulle täitsa meeldib. Muidugi indineesia keel on tunduvalt lihtsam õppida kui nt eesti keel. Siin pole grammatikat peaaegu ollagi. Mitmust moodustatakse nt niimoodi, et kordad sõna 2 korda (orang = inimene, orang-orang = inimesed). Olen ka ise aktiivne olnud ja õppisin numbreid / tervitusi jms juba enne kooli algust. Tundub, et kõige olulisemad väljendid/sünad on: aitäh, vabandust, tere / headaega, ilus, kui palju see maksab?. Kui juba neid tead, saab juba veidi suheldud.